Matteuse 5. peatüki esimesed 20 salmi on rääkinud meile üpris rasketel teemadel. Kõigepealt saime õndsakskiitmistest teada, milline peab olema meie iseloom. Nüüd aga räägib Ta, et meie õigus peab ületama kirjatundjate ja variseride oma.

Kuhu Jeesus sihib? Tegelikult on seda lihtne seletada: Ta tahab, et me käituksime täiesti vastupidiselt oma loomusele. Johannese evangeelium nimetab seda ülalt sündimiseks. (Jh 3:5, 7) Paulus nimetab seda 2. Kirjas korintlastele 5:17 uueks looduks. Kuid minu arvates on kõige ilmekam väljend Roomlastele 12:2.

Paulus räägib, et me peame muutuma. Sõna, mida Paulus siin kasutab, on huvitav: see tuleneb kreeka sõnast metamorphoo. Bioloogid tõlgivad selle sõna „metamorfoos, moone“.

Mis on metamorfoos? Websteri sõnaraamat ütleb, et see on „märkimisväärne või täielik muutus iseloomus, välimuses, olemuses vm“.

Metamorfoos toimub röövikuga, kui temast saab liblikas. Minu arvates on see kõige kujundlikum väljend, mis iseloomustab inimest, kes on vastu võtnud Jeesuse.

Jumal näeb, et me oleme enesekesksed, uhked ja omakasu peal väljas, kuid Ta kujundab meid ümber. See on ju ime! Võimalik, et see on üldse kõige suurem ime.

Jumal tahab võtta rööviku, nagu sina ja mina, ning teha meist liblikad. Jumal tahab võtta hallid ussikesed ja muuta nad värvikirevaiks ning anda neile tiivad.

Kõige parem on see, et Ta suudab seda teha. Ülista Jumalat, kes tahab meid muuta! Ta tahab teha minu õiguse märksa suuremaks variseride ja kirjatundjate omast. Ta tahab teha minust kellegi, kes ma tegelikult pole. Ta tahab teha minust uue loodu Jeesuse näo järgi.