Väikeses linnas kaugel Põhja-Natalis, Lõuna-Aafrikas, elavad hr ja pr Wakefield. Nad on ausad ja siirad inimesed. Nende elust on midagi puudu ning, kuigi nad ei tea, mis see täpselt on, mõistavad nad kuidagi, et see puuduv miski peab olema vaimulikust valdkonnast. Kuid kuhu minna abi paluma maailmas, kus on nii palju segadust, viha ja eelarvamusi?

Samas linnas elab ka Smitide pere – mees, naine ja kaks last. Laurie Smit, pereema, on kirjandusevangelist. Laurie on siiras kristlane, pühendunud Jumala laps ning ustav hingedevõitja.

Püha Vaim juhtis Laurie Wakefieldide koju. Oma lühikese külastuse jooksul märkas ta nende siirast huvi vaimulike asjade vastu ja otsingut millegi parema järele, kui see, mida nende kirik neile pakkuda suutis. Ta avas oma kohvri ja näitas Wakefieldidele "Ajastute igatsust", "Piiblilugusid" ja "Onu Arturi unejutte". Nad olid kohe raamatutest huvitatud ning kui Laurie tellimuse kohta küsis, ostsid kõhklemata. Ta palvetas nendega ning lahkus siis rõõmus, et Jumala tõde oli veel ühte majja jõudnud.

Pärast algset külaskäiku külastas Laurie Wakefielde aeg-ajalt uuesti, et uurida, kuidas neile raamatud meeldisid. Tal oli idee, et need inimesed olid tõeotsijad.

Siis juhtis Laurie kirikus Ilmutusraamatu seminari ja kutsus ka Wakefielde sellest osa võtma, kuid nad ei tulnud. Ta oli üpris pettunud, kuid hea kirjandusevangelist ei lase asjadel kunagi tuju ära rikkuda. Ta palvetas selle pärast ning talle tuli pähe pidada sama seminari sealsamas, Wakefieldide kodus.

Hr ja pr Wakefield õppisid Ilmutusraamatu seminari kaudu palju. Kuna inimesi oli vähe kuulamas, said nad küsimusi küsida ning paluda asju täpsemalt selgitada. Kõik läks ilusasti, kuid Laurie mõistis, et hingevaenlane ei kavatsenud niisama lihtsalt kaduda. Ta annab endast alati parima, et hoida neid kalleid inimesi Jumala sõnumit vastu võtmast. Asja tegi veel hullemaks see, et Wakefieldid läksid kohe pärast seminari puhkusele. Oli suur oht, et nende pere või sõbrad veenavad neid Jumala tõde ikkagi mitte vastu võtma.

Wakefieldid pöördusid puhkuselt tagasi. Laurie peaaegu kartis neid külastada. Mis siis, kui nad ütlevad, et pole enam huvitatud? Et nad on otsustanud olla seal, kus on, ja teha seda, millega nad on harjunud?

Laurie rõõmustas väga, kui nad talle helistasid ja ristimist palusid. Nad said veel piiblitunde ning ristiti seejärel seitsmenda päeva adventistide kogudusse. Laurie oli õnnelik. Väga õnnelik, et võis olla kirjandusevangelist ning seega võita Jeesusele südameid.