Mis päev see on, millest on jutt meie tekstis? Loe peatükist veidi rohkem ja saab selgeks, et autor kirjeldab Jeesuse teist tulekut. Ja mis on asja mõte? Kui sa tahad siis saada pildi peale, pead sa praegu grupipildile tulema. Mida lähemale jõuab Kristuse päev, seda lähemale peame üksteisele jõudma Kristuse hingamispäeval. Kusagil mujal Pühakirjas ei ole nii kindlat üleskutset ühiseks hingamispäevaseks jumalateenistuseks!

Mis lahtiseletatult tähendab, et kirikust puudumise ja jumalateenistustest loobumise päevad on möödas. Meil on hingamispäevase jumalateenistuse suhtes olnud liiga vaba hoiak, oleme seda liiga sageli kohelnud kui vabatahtlikku valikut, mis põhineb isiklikul tujul. „Ma arvan, et ma ei lähe täna, mul pole tahtmist.” Kuid Heebrealastele 10. peatüki innukus väidab, et koguduse kooskäimise unarusse jätmine peab peagi saabuva Päästja valguses lõppema. Ühine jumalateenistus on seotud isikliku valmisolekuga Tema tulekuks. Kordame veel üle: kui me tahame olla pildil siis, peame minema grupipildile praegu. Kui palju peab see maailm veel ääre poole vaaruma, enne kui me seda mõistame? Keegi ei analüüsi meie eest meedia pealkirju, et kinnitada: elame igaviku äärel. Praegu vajame üksteist igal hingamispäeval rohkem kui kunagi varem!

Suur Ameerika 19. sajandi evangelist Dwight L. Moody oli ühel õhtul külas eduka ärimehe kodus. Kamina ääres püüdis ta üsnagi ilukõneliselt selgitada oma külalisele, miks tal pole vaja käia kirikus jumalateenistusel. Lõpuks oli ta leidnud, et palju parem on teenida Jumalat üksinda, kas siis hea raamatu seltsis, looduses jalutades või vaikselt Piiblit uurides. „Kellele on vaja rahvast täis pinkide sekeldusi ja tülinat ning tülikat sõitmist?” protesteeris mees. Moody ei öelnud sõnagi. Kui härrasmees oli lõpetanud, sirutas Moody hoopis kamina poole, võttis tangid ja tõmbas tulipunase söetüki ragisevast tulest välja. Ta lükkas põleva söe leekide keskelt välja ja jättis sinna. Kaks meest jälgisid vaikuses eredat söetükki, mis aeglaselt, kuid kindlalt kaotas oma tule ja hõõguse, kuni sellest polnud lõpuks muud järel kui suitsuniit ja väike külm, kustunud söetükk.