Oli üheksas tund, kui Jeesus hüüdis suure häälega: “See on lõpetatud!” Siis langetas Ta pea ja suri. Üheksas tund oli kell kolm pärastlõunal, just see aeg, kui preestrid ohverdasid pühamus talle. Kuid Jeesuse surm ristil oli tõeline ohver. Tema on Jumala Tall, kellele viitavad kõik vanad ohvrid.

Kui sõdurid tulid, et kolmel ristilöödul surma kiirendamiseks sääreluud murda, oli Jeesus juba surnud (Jh 19:33). Valvurid purustasid röövlite jalad, kuid kuna Jeesus oli juba surnud, siis nad Tema jalgu ei puutunud (salm 36), täites sellega prohvetikuulutuse: “Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu” (Ps 34:21).

Kristus suri võitjana. Tema võimas hüüd: “See on lõpetatud!” oli öeldud Tema Isale. Jeesus oli lõpetanud töö, mida Ta oli tulnud tegema. Tema kaudu sai universum lepitatud ja Ta oli avanud taevatee kõigile, kes Tema armu vastu võtavad. Jumal oli hoolitsenud selle eest, et maailma patud ära võtta. Päästja andis oma elu nende eest, kes Teda ei tundnud või isegi vihkasid. Patused saavad päästetud, kui nad pöörduvad Kristuse, Jumala Talle poole pääste saamiseks (Jh 1:29). See on igavene evangeelium. Jumal ei alahinda pattu ega ignoreeri seda. Kaugel sellest. Kui keegi tahab teada, mida Jumal patust arvab, siis ta vaadaku ristile. Jumal vihkab pattu, kuid armastab patust. Kolgata mõistis patu hukka ja hävitas selle väe universumis igaveseks. Rist on redel, mis ulatub maalt taevasse. See ilmutab Jumala igavest armastust ja andestust. Jeesuse võidukas hüüd kaigub ikka veel kogu universumis: “See on lõpetatud!” Patu ja surma vägi on lõpetatud. Kristus viis ristil täide täieliku ja täiusliku lepitusohvri. Uks Jumala linna on avatud neile, kes pole rahul oma eluga, endaga, maailma filosoofiate, ponnistuste ja muredega. Jumal kutsub meid kõiki läbi selle avatud ukse tulema Kolgatale ja vaatama tõsiselt Jeesusele. Kui hakkame Teda armastama , ei ole meie elu enam kunagi endine. Tema annab meile sellise rõõmu, mida keegi ei saa ära võtta. Ja see on hea sõnum!

H. M. S. Richards, Jr.