Paulus oli suure võitluse ehk hea ja kurja vahelise võitluse lahinguväljaks. Ta armastas Jumala käsku, aga ta nägi ka „teist seadust”, „patu seadust”, mis sõdis tema vaimuliku mina vastu. Lühidalt, ta võitles kurjuse jõududega elu ja surma peale. Oluline on fakt, et ta ikka veel võitles, et ta ei olnud alla andnud. Saatan ei anna kunagi alla ja ka meie ei tohiks seda mitte kunagi teha, isegi kui me pettume iseendas ja jälle langeme. Nagu Paulus on Rm 7:14-st alates korduvalt maininud, ei olnud tema elu selline, nagu ta oleks seda soovinud näha, aga ta ei andnud alla. Teisest küljest oli ta jõudnud realistliku tunnetuseni, mis näib olevat paljudele tänapäeva kristlastele võõraks jäänud. „See realism,” oletab J. I. Parker, „on seotud meie valmidusega – või siis selle puudumisega – seista silmitsi vastumeelse tõega meie enda kohta ja vajalike muutuste tegema hakkamisega.”

Pidades silmas lõiku Rm 7:14–20, toob James Montgomery Boice välja neli väidet, millele toetub vaimulik realism. Esiteks, „kui Jumal kutsus meid olema kristlased, siis kutsus ta meid eluaegsesse võitlusse patu vastu.” Me kõik tahaksime kergemat elu, põgeneda hädaohu eest ja olla kaitstud kõigi kiusatuste ja võitluse eest. Aga nagu Paulus seda väga elavalt selgitab, tuleb kristlastel suure võitluse raames võidelda kurjuse vastu kogu oma eluaja. See sõda ei ole kerge, sest see on suunatud nende patu riismete vastu, mis leiduvad isegi pöördunud meestes ja naistes. „Tegelikkus nõuab ranget ettevalmistust, püsivat valvelolekut, visa otsustavust ja pidevat usaldust üksnes Temasse, kes suudab meile anda võidu.” Teiseks, „kuigi meid on kutsutud eluaegsele võitlusele patu vastu, ei ole me ikkagi suutelised ise võitu saavutama.” Kolmandaks, „isegi siis, kui me võidutseme Püha Vaimu väe läbi patu üle – mis peaks olema meie sagedaseks kogemuseks – oleme vaid kasutud teenijad.” Miks? Sest isegi kristlaste võidud tulevad Jumala armu väe läbi. Neljandaks, „meil tuleb võidelda patu vastu ja selleks on antud meile kõik vajalikud vahendid: palve, piibliuurimine, kristlik osadus ja teiste teenimine.” Apostel käsib meid Kirjas efeslastele 6. peatükis: „Saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu!” (s. 10, 11).