Olin ikka unistanud Siiani mäele ronimisest. Nüüd olin oma soovi täitmas. Kui seisin selle püha paiga jalamil, täitis mind aukartuse tunne. Sest siin avaldas Jumal meile ennast ja oma tahte. Selle mäe tipul sai Iisraeli rahvas „imeväärseima ja seninägematu ilmutuse Jumalast. Issand oli kogunud oma rahva siia, et anda neile mõista Tema nõudmiste pühadust – omaenda häälega pidi Ta neile teatavaks tegema oma pühad käsud…. Jumal tegutses nüüd selle nimel, et tõsta nad kõrgemale moraalsele tasemele. Selleks pidid nad Teda paremini tundma õppima“ (Patriarhid ja prohvetid, lk. 230-231, e.k.).

Kui päike mäe taha loojus, jäime ööseks laagrisse. Järgmisel hommikul ärkasid kõik vara ja olid täis indu ronima mööda järsku tõusu sinna, kus Mooses koos Jumalaga oli seisnud. Ma alustasime 4000 järsust astmest ülesminekut. Üks munk oli töötanud 70 aastat, kogu oma elu, et ehitada seda treppi Jumala mäele. Varsti jõudsime pikale järsule, ülespoole keerlevale rajale, mis viis meid viljaka rohelise oru keskpunktis oleva puhkepaigani. Seal oli jaheda veega allikas. Orust lahkudes ronisime viimase järsu tõusu es-Safsafehi mäele.

Kuigi olin ronimisest väsinud, tundsin tippu jõudes reipust. Siinai tipust üle kõrbe vaadates kujutasin endale ette telkide ridu, tuhandeid ja tuhandeid iisraellasi, kes hardalt kummardasid, kui Jumal neile müristades oma armastusavaldust teada andis. Siis kujutasin ma ette Moosest, valge habeme ja lehviva rüüga, kes oli Jumala ligiolu pilve mähkunud, kui Jumala sõrm kivitahvlitele käske uuristas. Olles korranud kõva häälega kümme käsku, ma põlvitasin ja palusin, et Jumal kirjutaks need minu lihasele südametahvlile.

Siinai sõnum on kõigi kristlaste jaoks tänapäeval. Ristilöödud ja ülestõusnud Päästja võib ja tahab kirjutada oma käsud sinu südamesse, kui sa annad oma elu Talle täielikus alistumises. Tema tõotus sulle ja mulle kõlab: „Ma panen oma käsud nende meeltesse ja kirjutan need nende südamesse ja mina olen nende Jumal ja nemad saavad minu rahvaks.“ DRG