„Kohtumõistmine on harjumus pidevalt leida süüd selles, mida teised ütlevad ja teevad,“ väidab Douglas Hare. „See on vaimulik haigus, mille puhul kritiseerija eeldab ülbelt enda üleolekut, mis annab talle õiguse hinnata teiste puudusi.“

Jeesuse ütlustes teiste üle otsustamise kohta Matteuse 7:1–5 kuulutab Ta, et Tema kuningriigi märksa suurem õigus (vt Mt 5:20) tähendab resoluutset enesesalgamist kiusatuses mõista teiste üle kohut karmimalt kui enda üle.

Ja veel, kui lihtne on hoida kõrgemat standardit teiste jaoks. Mäletan, kuidas mu naine aitas mind kirjutamisprojektis, kui ma olin tudeng. Meil oli kaks kirjutusmasinat ja töötasime nii kiiresti, kui suutsime, et mu töö tähtajaks valmis saada.

Siis tekkis probleem. Tema töö, nagu ma märkasin, ei olnud heal tasemel. Seal oli üht-teist vajaka. Ma olin üsna nördinud. Kuid see suhtumine sai äkilise lõpu, kui ta märkis, et minu leheküljed olid rohkem vigased kui tema omad.

Aita mul, Issand, sellest vaimulikust haigusest jagu saada!

Hoolimata Jeesuse käsust olla täiuslik (Mt 5:48), ei ole keegi täiuslik. Enne, kui saame teistele lahkelt nõu anda, peame tegelema oma elu puhastamisega. Ja isegi siis tuleb seda lahket nõu anda, pidades silmas õrna halastust, mida Jumal on meile lasknud osaks saada.

Jeesuse sõnu arvesse võttes olen ma alati ettevaatlik nende suhtes, kes on spetsialiseerunud teiste kritiseerimisele, eriti kui kriitiku suhtumine on ülbe ja/või sarkastiline.

Variseride suhtumine elab edasi neis eneseõigetes isikutes, kes on enda meelest kõvemini püüdnud ja kaugemale jõudnud kui teised oma kristlikul teekonnal. Selline suhtumine jätab tähelepanuta inimloomuse nõrkuse ja Jumala küllusliku halastuse. Meil kõigil on alandlikkuses kasvamise ruumi. Meil kõigil on vaimulikke haigusi. Me kõik seisame võrdsena Kristuse kohtujärje ees.