Eile vaatlesime kahe ehitaja sarnasusi (Mt 7:24–27). Avastasime, et välispidiselt olid nad sarnased. Mõlemad näisid olevat – kui öelda vaimulikus mõttes – head kristlased.

Täna tahame uurida, mille poolest nad erinevad. Selle ülesande täitmisel on meile suureks abiks Luuka versioon sellest loost. Ta annab teavet, mida Matteuse tekstis ei leidu. Luukas ütleb, nagu nägime tänasest Pühakirja lugemisest, et tark mees kaevas sügavale ja nägi vaeva oma kojale vundamendi rajamisega. Seevastu rumal mees ei kaevanud üldse. Ta ei vaevunud isegi vundamenti rajama.

Võtmeks, kuidas mõista meest, kelle majal puudus alus, on sõna „rumal“. Rumal mees kiirustas. Miks mitte teha hõlpsamalt, mõtleb ta, kui tulemus on sama? Lõppude lõpuks ei tee keegi vahet, sest vundament on maapinna all. Miks siis raisata aega vundamendi ehitamisele?

Rumal mees paistab ka teadjamana. Ta teab, kuidas ehitada maja, järgimata reegleid, mis reguleerivad ehitamist. Ta ei vaja ega võta arvesse arhitektide ega teiste ekspertide nõuandeid.

Peale nende omaduste on rumal mees see, kes ei plaani ette. Ta tahab maja, mitte maamõõtmise ekspeditsiooni. Miks mitte ehitada see otse jõe kaldale, kus on nii meeldiv ümbrus? Ja ta on piisavalt tark teadmaks, et lihtsam ja kiirem on ehitada liivale kui kaljule.

Kanname kõik need omadused üle vaimulikku ellu. Rumalad kristlased on huvitatud ainult pinnapealsest religioonist. Kuna nad teavad kõike isegi, pole neil vaja vastu võtta nõu oma kaaskoguduseliikmetelt. Ja nad elavad pigem tänase päeva kui tuleviku nimel.

Kõik näeb hea välja. On ainult üks probleem. Nende hoone ei pea vastu elutormides ega kohtu ees.