Jutt Kuningriigist võib muutuda üsna segaseks – isegi Jeesuse huultelt. Põhjuseks on see, et Ta vahel rääkis kuningriigist kui minevikust, vahel kui olevikust ja vahel kui tulevikust.

Jeesus vihjas kuningriigi olemasolule minevikus, kui Ta ütles, et Aabraham, Iisak, Jaakob ja prohvetid jõudsid sinna oma eluajal

(Lk 13:28). Jeesus rääkis kuningriigist olevikus, kui Ta märkis, et „Jumala riik on teie seas“ (…seespidi teie sees, 1968; Lk 17:21). Ja Jeesus õpetas korduvalt Jumala riigist tulevikus seoses Teise Tulemisega ja isegi sellega, kui Ta käsib jüngritel palvetada taevariigi tuleku eest.

Kuidas saab kuningriik olla ühel ja samal ajal midagi, mis oli olemas, on olemas ja mille tuleku eest palvetamine on meie kohus?

Vastus on lihtne: Jumala kuningriik on järkjärguline. Võitlus Jumala vürsti (Kristuse) ja selle maailma vürsti (Saatana) vahel algas taevas ja see jätkus kogu Vana Testamendi aegadel. Isegi siis oli osa inimestest Jumala poolel, osa aga võitles Tema vastu. Kuid Jeesuse tulekuga jõudis võitlus inimsüdamete pärast oma haripunkti. Jeesusega oli võimule tulnud armu kuningriik. Armuriik kestab kuni Jeesuse taastulekuni, kui Ta naaseb, et taastada Jumala füüsiline valitsus maailma üle.

Kuid kuigi kuningriigi saabumist võib pidada selle edasiarenguks, ei ole see areng evolutsiooniline. Teine Tulemine toob kaasa kogu varasema ajaloo radikaalse katkestuse. See on Jumala sissemurdmine ajalukku, et nõuda Maad kui eksimatult Temale kuuluvat kuningriiki. Kristlased loodavad selle peale ja palvetavad selle sündmuse eest nagu ei millegi muu eest.