Noormees kurtis oma pastorile, et too “jutlustab liiga palju õpetuslikest asjadest!” Kuid kahjuks ei võtnud ta arvesse, et meie elu mõjutab see, mida me usume.Tema märkus läheb vastuollu Pauluse tänases piiblitekstis kasutatud sõnaga “sellepärast”.

Pärast väitlemist raske õpetusküsimuse üle eelnevas 11 peatükis, kasutab Paulus jõulist sõna “sellepärast”, et juhatada sisse praktiliste nõuannete osa oma kirjas roomlastele. Paulus arutleb selliste mitme- tahuliste õpetuste üle nagu lunastamine, lepitamine, õigeksmõistmine, pühitsemine ja ettemääramine. Nüüd, 12. peatükis jõuab ta nende õpetuste igapäevase rakenduseni. “Sellepärast”, et on see, mida usute nende õpetuste näol, on siin nüüd see, kuidas peaksite elama, kuidas tegutsema ja käituma teistega. Siis kannab Paulus ette suure portsu, mida mäluda. Kristlased on “vastupidavad viletsuses”, õnnistavad “oma tagakiusajaid”, elavad “vastastikuses austuses” ja palju muud (Ro 12: 2-16).

Kuidas on mul võimalik elada nii nagu siin öeldud? “Armu tõttu, mis mulle on antud” ja “sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud” (salm 3). Sellist elu elada ei ole sinu teha, vaid Jumala teha. Tema annab meile usu ja jõu seda teha! See on hea sõnum Jeesusest, mida Paulus kuulutab peatükkides 1 kuni 11. Ta alustab sellega, et ütleb meile, et evangeelium on “Jumala vägi igaühele, kes usub” Jumala usuanni kaudu (Ro 1:16). Usk on minu vastus Jumala tegevusele mind päästa. See, mida Jumal teeb, hõlmab lunastamist (Jeesus suri, et mind päästa), lepitamist (Ta võtab mu tingimusteta vastu), õigeksmõistmist (Ta andestab mu patud ja kuulutab mind õigeks), pühitsemist ( Ta otsib pidavalt võimalust teha mind pühaks nagu Ta ise on), ja ettemääramist (Ta kavandas, et ma saan päästetud). Meie osa on vastata Tema ülevoolavale armule usu kaudu. Pole ime, et Paulus lõpetab oma pika käsitluse õpetusest võiduka hüüdega: “Me oleme rohkem kui võitjad Tema läbi, kes meid armastas” (Ro 8:37 NIV).

Daniel R. Guild