Kui keegi on väga kaugel sellistest olukordadest nagu need, millega Vietnami kirjandusevangelistid silmitsi peavad seisma, on tal ehk raske mõista seda motivatsiooni, mis sunnib neid ustavaid mehi ja naisi oma tööd edasi tegema. Iga päev on nad sõjaohtude käes. Kohutav võimalus, et Viet Kong nad kinni nabib, on kogu aeg aktuaalne. Kirjandusevangelistid ei pea üksnes endale mõtlema, vaid ka sellele, mis nende peredega juhtub, kui nad ise parajasti eemal tööl on.

Mis see siis oli, mis pani neid edasi töötama? Kui pastor Gus Brodeur oli Kaug-Ida divisjoni kirjastusosakonna juht, leidis ta sellele küsimusele vastuse ühel reisil Vietnamisse. See juhtus nii: Ühel õhtul kui ta oli Danangis, oma hotellis, leidis lennuvälja suunas aset lahing. Ta läks akna juurde ja vaatas tulistamiste suunas. Taevas oli täis valgustusrakette, mis aitasid sõduritel näha ja Viet Kongi rünnakut tagasi tõrjuda.

Kui ta seal seisis, vaatas ja lahinguhääli kuulas, kerkis pähe küsimus: miks need Vietnami kirjandusevangelistid ennast pidevalt kirjanduse müümise nimel vigastuste saamise, röövimise ja isegi surmaohtu seavad? Mis paneb neid Jumala kirjandustöölistena tegutsema, kui nad võiksid sõja lõpuni teha mõnd muud, märksa ohutumat tööd? Just siis, kui tal need mõtted peast läbi käisid, keeras keegi koridori lõpus olevas toas raadio tööle. Hääl täitis kogu hotelli; King's Heraldsi kvartett laulis "Puhuge pasunat valjusti nüüd, Jeesus ju ilmub meil' pea". See oli "Prohvetikuulutuse hääle" vietnamikeelne raadioprogramm.

Ta teadis kohe vastust oma küsimusele. Vietnami kirjandusevangelistid uskusid, et Jeesus tuleb pea. Nad tahtsid anda endast kõik, et Vietnami rahvast hoiatada. Nad tahtsid öelda inimestele, kes 1941. aastast rahu näinud polnud, et Rahu Vürst võib nende mures südamesse rahu tuua.

Niimoodi, Jumala õnnistuste kindluses ja teadmises, et nad tegid Tema tööd, astusid nad edasi, et jutustada lugu Jeesusest ja Tema armastusest. Kuigi nad olid tähelepanelikud pidevate ohtude suhtes, olid nad valmis kõik Jumala kätte usaldama; valmis selleks, et sünniks see, mida Tema tahtis.

Sellest kogemusest saadik on kirjandusevangelistid pidanud üldse oma olulise töö lõpetama. Kirjastushoone konfiskeeriti ja Vietnamis valitseb täna kommunistlik valitsus. Kuid evangeeliumiseeme, mis aastate eest külvatud sai, jutustab ikka veel selgelt ja valjult Jeesuse lugu. Ükski maine võim ei suuda seda peatada. Jumal hoolib oma trükisõnast ning see ei pöördu Tema juurde tühjalt tagasi. Lõikus tuleb kindlasti! Palveta Vietnami pärast!