Saatan ässitab langenud kristlaskonna viha väikese ülejäänute hulga vastu, kes südametunnistuse kohaselt keeldub vastu võtmast ebaõigeid tavasid ja traditsioone. … Kirik ja maailm ühinevad ning maailm annab kirikule võimu tühistada õigus teenida Jumalat Tema Sõna kohaselt.

Käskkiri, mis antakse lähitulevikus välja Jumala rahva vastu, on mõnes suhtes sarnane käskkirjaga, mille andis välja kuningas Ahasveros juutide vastu Estri päevil. Pärsia riigi seadlus tulenes Haamani vihast Mordokai vastu. … Kuninga otsus juutide vastu tehti vääral ettekäändel, erilist rahvast kõverpeeglis moonutades. Saatan ässitas inimesi, et vabastada maailm neist, kes olid säilitanud tõelise Jumala tundmise. …

Ajalugu kordub. Sama salakaval mõistus, mis kavandas vande- nõusid ustavate vastu minevikus, töötab ka nüüd, et saavutada kontrolli langenud kirikute üle ning mõista nende kaudu surma kõik, kes ei pea väärhingamispäeva. Meil ei tule võidelda lihtsalt surelike vastu, nagu ilmneb. Me ei sõdi inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Kuid kui Jumala rahvas usaldab Teda ja toetub usu läbi Tema väele, aetakse Saatana pingutused nurja ka meie ajal, nii nagu need nurjati Mordokai päevil.

Antakse välja käskkiri, et kõik, kes ei võta vastu metsalise märki, ei saa osta ega müüa ning et nad viimaks hukatakse. Jumala pühad aga ei võta seda märki vastu. Patmose prohvet nägi neid, kes olid saavutanud võidu metsalise ja tema kuju ja tema märgi ning tema nimearvu üle, seisvat klaasmere ääres, Jumala kandled käes. Nad laulsid Moosese ja Talle laulu. …

Paulus kirjutab roomlastele: “Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega!” On aga punkt, millest edasi minnes on võimatu säilitada üksmeelt ja kooskõla ilma, et ohverdataks põhimõtted. Siis muutub eraldumine vältimatult vajalikuks. Riigiseadusi tuleb austada siis, kui need ei ole vastuolus Jumala seadustega. Ent kui need omavahel põrkuvad, ütleb Kristuse iga tõeline järelkäija nagu apostel Peetrus, keda keelati Jeesuse nimel kuulutamast: “Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.” – Käsikiri 51, 1899 (vt ka of the Times, 8. nov 1899).