Jeesus tuli meie maailma, kuid mitte tooma jõulupuid, jõulukaunistusi või värvilisi elektriküünlaid, vaid selleks, et tuua päästet patustele, paranemist rõhutuile ja elu surnutele. Jeesuse sündimisel kuulutas ingel: “Päästja on sündinud Taaveti linnas.” Tema esimest tulekut kinnitasid paljud tunnistajad. Petlemma karjastele kuulutas ingel “suurt rõõmu.” Targad mehed hommikumaalt ning Maarja ja Joosep, Anna ja Siimeon said imeväel teada Jeesuse tulekust. Kristus kuulutas kõigile, et Tema on taeva kingitus meie maailmale. See ei olnud hõbe- ja kuldpaberisse mähitud kink, vaid riietesse mähitud ja sõimes magav (Lk. 2:12).

Petlemma sündmuse suuruse ja tähenduse jaoks ei jätku sõnu. See haaras kogu universumi, ja toimus siiski vähenõudlikus laudas meie planeedil – kübemekesel suurest universumist. Ime oli küll ka see, et neitsi sai lapse - mis on inimlikult võimatu -, kuid suurem veel see, et inimene sünnitas Jumala. Maarja läbi sai Jumala elustav Vaim lihaks; Tema, keda taevad ei suutnud mahutada, oli vangistatud muldkehasse. Jeesus oli “naise seeme”, keda Eeva nii lootusrikkalt oli oodanud. Tema oli prohvetikuulutuste täideminek; prohvetikuulutuste, mida pühad inimesed alates patu algusest Eedenis olid kuulutanud. “Aabrahami seemnena” õnnistab Ta kõiki perekondi maa peal. Kuningliku “Taaveti seemnena” istub Ta igavesti Taaveti troonil.

Jumal andis meile Jeesuse suure armastuse tõttu. Ta on meie oma igavesti, Ta sündis meile Lapsena, Pojana, kes meile anti, ja siiski on Ta nimi “Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst” (Js. 9:6). Kes saaks eitada, et suurepäraseim sündmus maailma ajaloos oli Jumala suurim kingitus inimkonnale? Ta tuli maailma, et olla meie lähedal ja näidata meile Jumala armastust ning anda meile igavene elu. HMSR