Pange tähele sõna „ärge”. Seda kasutatakse kahe salmi jooksul juba teist korda. Eelmises salmis oli öeldud: „Ärgu valitsegu... patt.” Nüüd ütleb Paulus: „Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule.”

Selles salmis on kaks sõna, mis meid selles kontekstis eriliselt huvitavad. Esimene neist on „loovutama”, mida tihti tõlgitakse ka sõnaga „ohverdama” – sõna, mida kasutatakse seoses ohvriandidega. See on tõsine probleem, kui Jumala teenrid loovutavad või ohverdavad oma ihu patule ja Saatanale, aga mitte oma Jumalale. Sama sõna on kasutatud ka Rm 12:1, 2, kus Paulus manitseb roomlasi „tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks,” et see oleks nende mõistlik jumalateenistus. Roomlastele 6:13 manitseb ta neid mitte osalema vales jumalakummardamises. „Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule.”

Teine sõna, mis meid huvitab, on „relv”. Johannese 18:3, kus Juudas juhib sõdurid Jeesuse juurde, et Teda vahistada, on ka kasutatud sõna „relv”. Sama sõna esineb ka 2Kr 6:6, 7, kus Paulus ühendab armastuse ja tõe sõna „õiguse relvadega”. Samasugune arusaam sobib ka tänasele salmile – salmi taustaks on patt ja õigus kui vaenujalal olevate armeede juhid. Siit ka hoiatus mitte ohverdada kehaliikmeid või ihu ülekohtu valitsuse alla. Selline teguviis oleks mitte ainult vale valitseja kummardamine (temale ohverdades), vaid ka Tema reetmine, kes on saanud meie õigeks valitsejaks.

Paulus lõpetab selle salmi kolmanda käsuga, seekord annab ta käsu midagi teha, selle asemel, et keelata. Kristlased peavad oma ihuliikmed ohverdama õiguse relviks Jumalale. Kristlaste soov on Jumalat alati kõiges ülistada. Paulus ei oleks seda paremini öelda saanud: „Kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud – tehke seda Jumala austamiseks!” (1Kr 10:31) Kogu kristlase elu on armastuse ohverdamine õiguse Jumalale. Meil on eesõigus olla Tema „relvad”, et teha head selles vaevatud maailmas.