Kristus võib meie süü tõttu olla meist kaugele jäänud. Kuid selmet meist veelgi kaugemale liikuda, tuli Ta – jumaluse täielikus täiuses – ja elas meie hulgas, et olla meiega üks, nii et meie võik-sime saavutada Tema armu läbi täiuse. Ta tasus inimese lunahin-na häbiväärse surma ja kannatustega. Missugune ennastohverdav armastus on see! Ta tuli kõige kõrgemalt positsioonilt, riietas oma jumalikkuse inimlikkusega, laskus samm sammu haaval alanduse kõige madalamale tasemele. Selle armastuse sügavust ei saa mille-gagi mõõta. Kristus näitas meile, kui väga võib Jumal armastada ja meie Lunastaja kannatada, et kindlustada meile täielik ennis-tamine. Ta soovib, et Tema lapsed ilmutaksid Tema iseloomu, avaldaksid Tema mõju, et teiste mõistus võiks saada tõmmatud kooskõlla Tema mõistusega.

Kristus, meie Päästja, kelles on absoluutne täius, sai langenud inimkonna eest patuks. Ta ei teadnud midagi patust patustamise kogemuse kaudu, kuid kandis kogu maailma süü kohutavat raskust. Temast sai meie lepitus, et kõik, kes Teda vastu võtavad, võiksid saada Jumala lasteks. Rist püstitati inimese päästmiseks. Ristile tõstetud Kristus oli taevast määratud vahend kahetseva hinge äratamiseks patu patusust tajuma. Kristus püüdis risti abil tõmmata kõik enese juurde. Ta suri, olles ainus lootus neile, kes on patu tõttu kibestunud. Püha Vaimu tegevuse kaudu toodi vaimse ja vaimuliku jõu uus põhimõte inimeseni, kes jumalikku-sega ühinemise teel pidi saama Jumalaga üheks.

Kristus tõi ennenägematut enesesalgamist ilmutades küllaldase ja täieliku ohvri, et lõhkuda maha barjäärid, mille Saatan oli Ju-mala ja inimese vahele püstitanud. Ta näitas maailmale hämmas-tavat vaatepilti Jumalast, kes elas inimkehas ja ohverdas ennast, et päästa langenud inimene. Missugune imeline armastus! Kui ma seda vaatlen, nutan ma, mõeldes, kui paljud neist, kes väidavad end tõde uskuvat, on kaetud isekusega. ...

Ma imestan, et end kristlaseks nimetavad inimesed ei haara kinni jumalikest abinõudest; nad ei näe risti selgemini andestuse ja andeksandmise vahendina, mis toob uhke iseka inimsüdame otseühendusse Püha Vaimuga, et Kristuse rikkused võivad saada välja valatud ja inimolevus võib saada ehitud Vaimu annetega, nii et Kristus võiks saada tuttavaks neile, kes Teda veel ei tunne. – Käsikiri nr 91, 26. juuni 1902, „Kristuse ohver meie eest“.