Lapsed. Kõik me oleme olnud lapsed ja enamikul meist on vähemalt üks laps. Kui hinnalised nad on! Aga mõnikord – kui heitunud, kui masendunud oleme olnud.

Lapsevanema ja õpetajana olen leidnud suurt julgustust raamatust „Haridus“ (Education). Selles raamatus ütleb proua White, et meie kaitseingel on esimene, kes meid ülestõusmishommikul tervitab. Meie ingel viib meid kurssi meie elutööga. „Kõik elus kogetud segased asjad saavad selgeks. Kus meie jaoks oli ainult segadus ja pettumus, purunenud eesmärgid ja takistatud plaanid, saab näha suurt, kõige üle valitsevat võidukat eesmärki, jumalikku harmooniat.

Seal näevad kõik, kes on omakasupüüdmatult tegutsenud, oma töö vilja. Iga õige põhimõtte ja õilsa teo tulemus on näha. Midagi sellest näeme ka siin. Aga kui vähe maailma kõige õilsama töö tulemustest on tegijale siin elus selged! Kui palju omakasupüüdmatut ja väsimatut vaevanägemist nende heaks, kes nende ulatusest ja teadmisest kaugele lähevad! Lapsevanemad ja õpetajad heidavad viimasele unele, elutöö näiliselt luhtunud. Nad ei tea, et nende ustavus avas õnnistuste allikad, mille vool ei lakka. Ainult usu kaudu näevad nad, et nende õpetatud lapsed saavad õnnistuseks ja inspiratsiooniks kaasinimestele ning see mõju muutub tuhandekordseks. ... Inimesed külvavad seemet, millest nende haua kohal lõikavad teised õnnistatud saaki. Nad istutavad puid, et teised saaksid nende vilja süüa. Nad on siin rahul, et on liikuma pannud jõud headuse kasuks. Tulevikus on näha kõige selle tegevus ja mõju.“ (Education, 305, 306)

Lapsed on aarded. Veelgi enam, nad on dünaamilised¹⁰ aarded, mis laiendavad õnnistusi teistele inimestele.

Me peame võtma oma vastutust noorte eest tõsiselt, isegi kui nad ei ole meie lihased lapsed. Me kõik oleme Iisraeli lapsevanemad kõigile Jumala väikestele.

¹⁰ Arenemise ja muutumisega seotud.