Saalomoni hiilgus oli juutide seas saanud kõnekäänuks. Tema hiilgusest võib lugeda Vanast Testamendist. Tema imepärane riietus ja tema seedripuust paleed, mille mööbel oli kaetud kullaga ja kaunistatud kalliskividega. Ja ometi, ütleb Jeesus, muutub kogu see hiilgus tähtsusetuks, võrreldes lillede maailmaga kogu nende värvikirevuses.

Ma võin sellele mõttele öelda aamen. Hiljuti oli mul eesõigus veeta nädal Ülem-Michigani kaitsealal metsiku Ülemjärve kaldal. Seal oli mul võimalus käia värviliste ja kaunilt kujundatud kurekellade keskel. Aeg-ajalt voolas minust läbi rõõm, kui avastasin mõne kauni kuldkinga. Juunikuiste metsikute lillede kuju, muster ja värvus näisid lõputuna. Jumal armastab ilu.

See on tähtis mõte ja samas ka kõrvalõppetund, mille saame Jeesuse õppetunnist lillede kohta. Jumal armastab ilu. See oli nii loomise juures. See oli nii Moosese ehitatud maise kogudusetelgi ja hiljem Saalomoni ehitatud templi juures.

Mõned eksiteele viidud kristlased tahaksid meid panna uskuma, et Jumal oleks õnnelik, kui me oma riietuse, kodu ja kiriku juures väldiksime ilu. Kuid see ei ole Piibli sõnum. Jumal, kes lõi värvilised lilled, linnud ja troopilised kalad, on esteetiline Jumal; Ta armastab ilu, ja mitte ainult värvi, vaid ka heli ja vormi silmas pidades. Jumal armastab ilusat ja Ta tahab, et me oleksime Tema sarnased.