Kogu Piibel on ilmutus, kuna kogu inimestele antud ilmutus pärineb Kristuselt ja Tema on selle keskpunkt. Jumal on kõnelnud meile oma Poja kaudu, kellele me kuulume tänu loomisele ja lunastamisele. Kristus tuli Patmose saarele pagendatud Johannese juurde, et anda talle edasi tõde nende viimsete päevade kohta, et näidata talle, mis hakkab peatselt sündima. Jeesus Kristus on jumaliku ilmutuse Suur Vahendaja. Tema kaudu on meil teadmised sellest, mida oodata maailma ajaloo lõpustseenides. …

Armastatud jünger Johannes valiti välja seda ilmutust saama. Ta oli esimestest valitud jüngritest viimasena elus. Uue Testamendi ajajärgul austati teda nii nagu austati prohvet Taanieli Vana Testamendi ajajärgul.

Johannesele antud õpetused olid nii olulised, et Kristus tuli taevast neid oma sulasele tooma, käskides tal saata need kogudustele. Need õpetused olgu meie hoolsa, palvemeelse uurimise teemaks, sest elame ajal, mil inimesed, kes pole Pühast Vaimust õpetatud, esitavad väärteooriaid. …

Pärast aja möödumist [1844] usaldas Jumal oma ustavatele järelkäijatele ajakohase tõe kallid põhimõtted. … Inimesed, kes need kogemused läbisid, seisku kaljukindlalt põhimõtete eest, mis tegid meid seitsmenda päeva adventistideks. … Neid, kes osalesid meie töö rajamisel Piibli tõe alusele, kes tunnevad teemärke, mis on tähistanud õiget suunda, tuleb hinnata kõrgelt. Nad saavad kõnelda neile usaldatud tõest isiklike kogemuste alusel. Need töölised ärgu lubagu oma usku muutuda uskmatuseks; nad ärgu lasku kolmanda ingli kuulutuse lippu enda käest ära rebida. Nad hoidku lõpuni kinni sellest, mis neil alguses oli [vt Hb 3:14].

Issand on öelnud, et lõputöösse astudes kordub mineviku ajalugu taas. Kõiki tõdesid, mida Tema on nende viimsete päevade jaoks andnud, tuleb kuulutada maailmale. Kõiki Tema rajatud tõesambaid tuleb kinnitada. Me ei tohi nüüd astuda ära Jumala rajatud aluselt. Me ei tohi nüüd astuda ühtegi uude organisatsiooni, sest see tähendaks tõest taganemist. – Käsikiri 129, 1905.