Me peame vaatlema seda salmi eelnenuga samas kontekstis, mis ütleb, et Kristus suri jumalakartmatute eest. See hämmastav mõte lausa kutsub esile salmid 7 ja 8, milles apostel avab Kristuse surma mõtte.

Tänases tekstis näeme Jumala armu sügavusi. See tõstatab ka minu südames küsimuse. Kelle eest ma oleksin valmis surema? Keda ma võiksin ohverdada, et aidata? Pean tunnistama, et ma pole kellelgi kunagi palunud füüsiliselt surra. Kuid mõnikord on mult palutud aidata inimest, õpilast või mõnd vanemat, kes tõsiselt vajab minu abi, kuni ta saab elu korda või saavutab oma eesmärgi. Kui olen kutsutud, et pühendada kellelegi palju aega või anda raha, siis jookseb esimese mõttena mul peast läbi: kas nad on seda väärt? On nad olnud head inimesed? Kas nad teevad positiivset kaastööd ühiskonna heaks? Kas nad väärivad mu ohvrit? Jah, mõned meist võivad midagi ohverdada teiste inimeste heaks, kuid see on välja arvestatud ja kalkuleeritud ohverdus. See kontrast seab veel eredamasse valgusse Jumala armastuse. Tema saatis Kristuse surema vääritute, jumalakartmatute ja tänamatute eest. Lähedus kellegagi võib panna oma elu tema eest andma. Üks lugu räägib küllaltki noorest poisist, kes elas kesklinnas ja kelle ainus õde oli halvatud ja väga vajas operatsiooni. Operatsioonijärgselt vajas ta vereülekannet ja raviarst palus ta murelikul vennal olla vabatahtlik, kuna neil mõlemal oli sama veregrupp. Kui vereülekanne oli lõppenud, pani arst poisile käe ümber õla ja ütles, et too oli olnud väga vapper, kuid ta ei teadnud, kui vapper, kuni poiss küsis talt küsimuse. Meditsiinilistes asjades totaalse võhikuna küsis ta: „Kui pika aja jooksul ma nüüd ära suren?” Tal oli miskipärast arusaam, et tal tuleb surra, et päästa õde, et veri, mis ta andis õele, tähendab surma temale. Kuid ta tegi seda sellegipoolest!

Sellised lood näitavad parimat inimlikku armastust – et keegi võib surra armastatud perekonnaliikme eest või kellegi eest, kes tundub seda „väärivat”. Kuid Roomlastele 5. peatükist loeme, et Jeesus suri mitte ainult nende eest, kes on väärt, vaid ka nende eest, kes mässavad Tema ja Isa vastu. See on selline armastus, mis annab kindluse kristlase lootusele.