Mulle meeldivad pulmad! Hõõguv jumaldus, särav armastus, mis helgib abiellujate pilgus, kui nad vaatavad hingetult teineteisele otsa, seistes käsikäes peaaegu liikumatult, kui jutlustaja aina räägib – kas on mõni noormees, kes sel hetkel ei loobuks hea meelega poolest kuningriigist, kui tema neiu seda palub? Sest armastusel on rõõm täita teise igatsust (vähemalt meie pulmapäeval oli nii).

Hoosea 6:6 oli salm, mille Jeesus ilmselt lapsena pähe õppis, sest Tema on ainus, kes seda Uues Testamendis (kaks korda Matteuse evangeeliumis) tsiteerib. See võib olla iidse prohveti tolmune vana rida, kuid Jeesuse huultel muutub see mõjukaks kirjelduseks, mida soovib Jumal – oma maapealsete laste järeleandmatu äsjaabiellunu – kõige rohkem. „Halastus on see, mida ma tahan.” Kas Ta oleks saanud selgemini väljendada? Heebreakeelset sõna chesed võib tõlkida „südameheadus”, „halastus”, „lakkamatu armastus”. See kätkeb ühes sõnas vastabiellunute ja eluaegsete armastajate sügavat lepingulist pühendumist. See on Jumala põhiolemus ja kahtlemata igatseb Ta, et Tema valitud rakendaksid seda oma elus. Jeesus ise väitis: „Olge halastajad, nagu teie Isa on halastaja!” (Lk 6:36, ESV)

Kui ma mõtisklesin Tema üleskutse üle halastada (elada halastusrikast elu), hakkasin katsetama lihtsa küsimusega. Võib-olla on sellest sulle kasu. Mis oleks kõige halastusrikkam tegu, mida ma selles olukorras teha saaksin? Näiteks helistab mulle keegi ja kutsub appi – kuidas ma peaksin vastama? Või ma tahan anda osa oma mõistusest rikkumiseks – mida ütleks Halastus? Või on minu kolleeg hädas, ülekoormatud, raskustes – mida ma peaksin tegema? Või oleme kahekesi tanklas sama tankuri juures või sama parkimiskoha juures – missugune oleks kõige halastusrikkam reaktsioon? Või küsib mult keegi raha? Või on mul tuttav, kes on ilma Jeesuseta ja kadunud? Või on mul vaja koeraga välja minna, kuid mina olen kokkusaamisele hilinemas? (Kõlab tühiselt, aga „see, kes armastab Jumalat, ei armasta üksnes oma kaasinimesi, vaid suhtub õrna kaastundega kõigisse loomadesse, kelle Jumal on teinud.” [„Sons and Daughters of God”, lk 52]) Kas sa ei arva, et Jumal võib kasvatada ja õpetada meid nii, et Tema halastus oleks meie automaatne seisund ning selle asemel, et kõht haigeks närvitseda, saaksime otsustada elada Halastuse moodi, tundes sisemist rahu ja vaikset rõõmu Temas, kes meil käskis seda teha?