Esimene käsk ütleb: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!“ (2Ms 20:3). See käsk on Vana Testamendi alus. See kujundab Vana Testamendi teoloogiat, ajalugu ja eetikat.
See on kujundanud ka Uut Testamenti. Näiteks leiame Matteuse 6:19–24 esimese käsu, mida on mitu korda illustreeritud. Võib-olla saame Jeesuse kavatsustest veidi selgemalt aru, kui parafraseerime käsku nii: „Sul ei tohi olla muid eesmärke minu kõrval“. Seejärel, soovitab F. D. Bruner, võime parafraseerida Matteuse 6:21 nii: „Kus su eesmärk on, seal on ka su süda.“
See on väga oluline arusaam, sest eesmärk määrab meie tegevuse. Eesmärgid määravad meie elus kõik muu. Seega, kus on meie süda või mille oleme oma südame peale võtnud, on esmajärgulise tähtsusega. Mis iganes see on, see määrab nii selle, kuidas me oma elu elame, kui ka selle, kus me igaviku veedame.
Mis on see, mida mina armastan? Mis on see, mis annab mu kujutlusvõimele tiivad, mis täidab vaba aja, mis pälvib ülima lojaalsuse? Need küsimused aitavad mul kindlaks teha nii oma südame asukoha kui ka anda eesmärkidele kindla kuju. Need on küsimused, mille üle peaksime täna, kui oleme selle teksti läbi lugenud, mõtisklema.
Johannese 3:19 loeme: „Ent kohus (kohtuotsus) on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.“ (RSV, NLT jne)
Nad armastasid pimedust. Armastus on südameasi. Me kõik otsustame midagi armastada. Õnneks pakutakse meile selles küsimuses valikut. Me ei ole ette ära määratud.
Täna pakub Jeesus mulle valikut. Täna kõnetab Ta minu südant, kiindumusi ja lojaalsust.
Ta kutsub mind just Matteuse 6:21 kontekstis üles armastama seda, millel on igavene väärtus, mitte neid asju ja eluviise, mis on mööduvad. Ta tahab, et ma armastaksin tõelist aaret.
Milline on minu vastus? Kuidas ma Talle sel päeval vastan?