Kogu maailma vaev ja häda tuleneb sellest, et inimkonna suhe Jumalaga ei ole korras. Kõik meie näljad ja pettumused tulenevad samast probleemist.

Nälg ja janu õiguse järele tähendab igatsust olla vaba patust kõigis selle vormides. Järelikult on see nälg ja janu soov olla Jumala ees õige.

D. Martyn Lloyd-Jones aitab meil seda mõista: „Inimene, kellel on nälg ja janu õiguse järele, näeb, et patt ja mässamine on eraldanud ta Jumalast ning ta igatseb tagasi vana suhet, õige olemist Jumala ees. Meie esivanemad loodi õigena. Nad elasid ja kõndisid koos Temaga. Just sellist suhet igatseb selline inimene.“

Nälg ja janu õiguse järele tähendab ka igatsust olla igapäevaelus vaba patu väest, patust ning patu ülemvõimust meie elus – see on igatsus vabaneda väest, mis viib meid halbade harjumuste ja ebafunktsionaalsete suhete orjusesse.

Kuid nälg ja janu õiguse järele on veel enamat. See on soov saada vabaks soovist pattu teha. Isegi kristlased peavad tegelema kohutava tõsiasjaga, et nad tahavad pattu teha isegi pärast selle hävitavast toimest arusaamist.

Nälg ja janu pikemas perspektiivis on soov olla vaba minast ja enesekesksusest kõigis selle variatsioonides. Just enesearmastus teeb meid ja inimesi meie ümber õnnetuks.

Issand, aita mul täna tunda nälga ja janu selle järele, mida ma kõige enam vajan, selle järele, mis mind tõeliselt rahuldab.