Aeg, kui töö läheb edasi kõige raskemalt, paneb proovile iga töölise tarkuse ja vaimuliku jõu. … Kui ükskõik missuguses tööharus kerkivad esile raskused – ja need saabuvad kindlasti, kuna võitlev kogudus ei ole veel võitnud kogudus –, jälgib sündmusi kogu taevas, et näha, kuidas käituvad need, kellele on usaldatud pühad kohustused. Mõned komistavad, mõned pööravad tähelepanu eksitavatele vaimudele; mõned valivad valguse asemel pimeduse, kuna nad ei ole Jumalale ustavad. Need aga, kes jäävad Kristusesse, ei lange ega muutu araks nagu ei langenud ega muutunud araks nende Issand. …

Nüüd, kui seisame otse Tõotatud maa piiril, ärgu keegi korraku ustavuseta maakuulajate pattu. Nad mõistsid, et maa, mida nad uurima läksid, oli hea maa, kuid nad kuulutasid, et selle elanikud olid liiga tugevad, lausa hiiglased ja võrreldes nendega tundusid maakuulajad nii teiste kui ka iseenda meelest rohutirtsudena. Kõiki raskusi suurendati ja näidati ületamatutena. Maakuulajad lasksid maa vallutamise plaanil paista rumaluse ja hulljulgusena. … Kaaleb aga vaigistas rahvast Moosese ees ning ütles: “Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!”

See oli usu keel; arakstegevalt kõnelnud maakuulajad aga jätkasid püüdeid takistada rahvast minemast ja Issanda sõna järgi toimimast. … Nad liialdasid raskusi, kuni tervet kogudust haaras hirm ja kartus. …

Keset halisemist ja tundekibedust kõnelesid Joosua ja Kaaleb kogudusele: “Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on väga hea maa.” Rahvas aga soovis uskuda halvimat ja samas, kui Kaalebi kõlav hääl kostis üle rahvahulga, haarasid nad kätte kivid, et õiget tunnistust andnud mehed surnuks visata. …

Ajal, mil rahvas südames kahtlusi hellitas ja ustavuseta maakuulajaid uskus, möödus Iisraelil kuldne võimalus. … Kas võib juhtuda, et neil viimseil päevil, vahetult enne taevasesse Kaananisse astumist, viljeleb Jumala rahvas samasugust meelsust nagu ilmnes muistses Iisraelis? Inimesed, kelle süda on tulvil kahtlusi, arvustamis- meelsust ja kaebusi, saavad külvata uskmatuse ja usaldamatuse seemet, mis tärgates kannab rikkalikult vilja. Iisraeli ajalugu pandi kirja meile manitsuseks, kes elame maailma ajaloo lõpul. – Käsikiri 6, 1892.