Paulusel on Roomlastele 5. peatükis terve hulk kirjeldusi nendest, kes pole päästetud. Ta on kutsunud neid „nõrkadeks” (Rm 5:6), sest nad on võimetud end ise päästma; „jumalakartmatuteks” (s. 6), sest neil on täielik võimetus teha head; ja „patusteks” (s. 8), kuna nad ei pea Jumala seadusi. Sellesse niigi hämmastavasse loetelusse lisab ta nüüd veel, et „nad olid Jumala vaenlased”. Uues Testamendis on palju kordi, kus patuseid on nimetatud Jumala vaenlasteks. Kiri Filiplastele 3:18 räägib neist, kes „elavad Kristuse risti vaenlastena”. Kiri Koloslastele 1:21 jutustab neist, kes „varem olid Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega”. Jaakobuse 4:4 märgib, et „sõprus maailmaga on vaen Jumalaga”. „Vaenlased” on kõva sõna. Leon Morris ütleb nii: „Vaenlane, see pole lihtsalt keegi, kellel ei õnnestu olla hea ja ustav sõber. Ta kuulub vastase poolele. Ta on selle vastu, mida keegi teine teeb. Patused asetavad oma väed vastu Jumalale.” Vaenlane on, nagu ka sõjas, see, kel on eesmärk hävitada teisi.

Nii, läbi kogu Piibli on selge, et patused on Jumala vaenlased, et nad on vastuolus Tema kuningriigi põhimõtetega. Kuid me peame endalt küsima, kas fraas „Jumala vaenlased” ütleb midagi Tema suhtumise kohta patuste suhtes? Kontrast annab kindla jah-vastuse meie küsimusele. Fakt, et need, kes klammerduvad oma pattude külge, saavad kogeda Jumala raevu (Rm 5:9), osutab Tema vihale patu suhtes, mis hävitab inimeste elu. Me peame siin vahe tegemisel ettevaatlikud olema. Jumal vihkab pattu, ent armastab patuseid. Ta armastab neid nii palju, et Ta saatis Jeesuse neid Temaga lepitama. „Lepitama” tähendab vastaspooli kokku tooma. Me räägime näiteks võõrdunud abikaasadest, kes jälle lepivad. Samal moel ütleb Paulus, et teid „on Kristus lepitanud oma lihalikus ihus surma läbi, et teid seada pühadena ja veatutena ja laitmatutena Jumala palge ette” (Kl 1:22).

Leppimine on kahepoolne. Paulus teeb selgeks, et Jumal on teinud kõik vajalikud sammud, et lahendada konflikt Tema ja nende vahel, kes Tema vastu sõdivad. Teine osa on meil, kes me peaksime vastu võtma Tema rahu ja pääste pakkumise. Ta tahab, et me laseksime pattudel minna ja hoiaksime kinni Temast.