Hong Kongi saare kohutava põua ajal pidasid sealsed budistid seitsmepäevase palveteenistuse vihma pärast. Teenistuse haripunktina lasksid nad vabaks sadu varblasi, hirvi, ahve, kalu ja tuvisid, keda nad olid kokku ostnud lemmikloomapoodidest ja turgudelt. Nemad vaatasid asjale nii, et põua põhjustas Buddha viha inimeste patu vastu ning nad suudavad saada lepituse, kui lasevad vabadusse elusloomad.

Kui ma Hong Kongi külastasin, nägin turul just sel eesmärgil müügiks olevaid puuri pandud linde. Mõte oli selles, et sina maksad linnu eest ning kaupmees avab puuriukse ja laseb linnu välja. Lind lendab vabadusse ja nii saavutad sina lunastuse, andestuse või vähemalt naeratab Buddha sulle. Ent linnu vabaks laskmine ei too tegelikku lootust, tegelikku lunastust muserdatud inimhingele.

Ainult Jeesus, Jumala Poeg tagab lunastuse ja mitte selle põhjal, et vabastab linnu või looma; lunastuse tagab Tema surm. “Kristus suri meie pattude eest.” “Me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse” (Ro 5:11).

Sõna lepitus ilmneb inglisekeelses Uue Testamendi King James Versioni-tõlkes ainult selles ühes salmis. Kreeka sõna tähendab tegelikult “(kellegagi)sobitama, kooskõlastama”. Jeesuse surm kooskõlastab patuse Jumalaga. Jumal lõi meid alguses täiuslikuks. Siis olid meie esivanemad sõnakuulmatud Jumalale, astusid üle Tema jumalikust armastuse käsust. Ka seejärel oleme meie mässanud Jumala vastu, määranud endale oma tee, mida minna ja ajada oma asju Temaga arvestamata. Piibel nimetab seda võõrandumist Jumalast patuks.

Jeesus tuli ja võttis sisse meie koha. Püha ja täiuslik nagu Ta on, oli Ta valmis andma oma täiusliku elu elu asemele, mida oleme minetanud oma pattude tõttu. Ristil tõi Ta lepitusohvri, mis tagab meile igavese elu. Jeesus, kes on Jumal ise, elas inimeseks saanuna täiusliku inimese elu siin maal, suri meie asemel, sai meie vahendajaks, tegi meie eest lepituse ja kooskõlastab meid Jumalaga. Me võlgneme Talle oma elu – igavesti!



H. M. S. Richards, Jr.